Põrandaküte

Intrigeeriv, kas pole? Ilmselt on antud mõiste üle vaieldud sama palju kui küsimuse üle põrandküte vs radiaatorküte. Kumb on õige, kas põrandküte või põrandaküte, see jäägu kliendi otsustada. Palju on räägitud ühe ja teise süsteemi eelistest ja puudustest, kuid vaatleme asja teisest küljest ja võtame aluseks terve mõtlemise ning tihtipeale ununeva kõikide teemade alustala – füüsika.

Põrandküte on soodsam?

Peamine sääst põrandkütte puhul ei ole midagi muud kui suure pinnaga soojustunde loomine ehk tuntav temperatuur. Inimene tajub temperatuuri mitte ainult õhutemperatuurina, vaid ka kiirgusena. Soojust õhkuv kaminahi või saunakeris võiksid olla esimesed, mis sellega seoses meenuvad. Tunnetuslik temperatuur on õhu ja ümbritsevate pindade temperatuuri keskmine. Mida rohkem sooja pinda meie ümber on, seda väiksem tähtsus on õhutemperatuuril. Ühesõnaga, põrandküte loob parema tunnetusliku temperatuuri madalamatel ruumiõhu temperatuuridel. Siit ka võimalik kokkuhoid.

Põrandkütte soojusväljastus!

On mitmeid teooriad, mis tähtsustavad põrandkütte toru läbimõõtu. Need müüdid on tavaliselt seotud mingi kindla läbimõõduga. Siinkohal lükkame need müüdid ümber! Oluline pole põrandkütte toru läbimõõt, vaid toru pindala ehk siis pind, millega köetakse. Kõik ülejäänud teooriad on vaid kunstihingega inseneride eneseteostus. Põrandkütte toru läbimõõt tuleneb ainult, ja kordan, ainult sobivusest antud konstruktsiooni või olukorraga. Põrandkütte toru mõõdud algavad üldjuhul läbimõõdust 9,9 mm ja lõppevad läbimõõduga 25 mm, ülejäänud lahendused on ekstreemsed ja harva kasutatavad. Hea põrandkütte süsteemi valik algab alati põranda lõike analüüsiga, millele lisandub piirväärtuste hindamine. Oluline on ka põrandkütte toru asukoht konstruktsioonis ehk siis paigaldussügavus. Kui tahame mõnusat sooja, normide piires lahendatud põrandat, peame arvestama mõningate piirangutega, näiteks 21`C ruumitemperatuuri juures ei saa soojusväljastus olla suurem kui 88 W/m2 ja kvaliteetsema põrandakatte (naturaalne parkett) puhul on arvutuslik tulemus 66 W/m2. Üldjuhul uusehitised vastavad sellistele parameetritele ja soojuskaod kompenseeritakse. Eelpool nimetatud väärtused ei pruugi olla piisavad renoveeritavates majades.

Põrandkütte automaatika?

Süsteemi lisa, mida on peetud kalliks ja mitte eriti arukaks valikuks, ja seda asjatult. Siinkohal on jällegi oluline vaadata, millised on eluruumide kasutajate harjumused. Heaks võrdluseks võiks tuua teleripuldi. Saab ilma hakkama, kuid ilmselt ei ole lähiraadiuses ühtegi sellist telerit, mis oleks ilma kaugjuhtimispuldita. Põrandkütte automaatika on kindlasti lisamugavus, mis müütide kohaselt säästab energiat. Üldjuhul see siiski nii ei ole! Selline lahendus tarbib kindlasti rohkem energiat ja kehtib kindel väide – mugavus maksab! Mugavus tuleneb kõikide ruumide individuaalsest temperatuurijuhtimisest. Praegu pakutakse ka uuendatud automaatikasüsteeme, kus mugavusele kaotatud energiakulusid on tagasi võidetud. Seda kuni 8% kütteenergia kokkuhoiuna!

Põrandkütte eelised ja puudused

  • Madalam veetemperatuur ja seega ka veidi väiksemad küttekulud (10–12 %).
  • Tsirkuleerivad õhuvoolud puuduvad, mis on üsna oluline allergiliste inimeste jaoks.
  • Uurimused on näidanud, et põrandküttega ruumides väheneb oluliselt tolmulestade hulk, sest põrandküttega varustatud põrand ei ole neile sobiv elukeskkond.
  • Tänu sellele, et põrand on ruumi kõige soojem osa ehk soojus on seal, kus inimene asub, võib mugavuse saavutada ka paari kraadi võrra madalamatel õhutemperatuuridel (ka see on küttekulude kokkuhoid).
  • Ruum on vaba ja mööbli paigutamisel ei ole mingeid piiranguid.

Nõuded ja soovitused põrandküttele

  • Küttevee temperatuur tuleb hoida nii madal kui võimalik. Betoonpõrandate puhul peaks küttevee temperatuur olema piirides 30–40 ºC ja puitlaagiga põrandatel kuni 55 ºC.
  • Kui küttevee temperatuur on liialt kõrge, siis tõuseb ka ruumi keskmine temperatuur, sest põrandkütte mugavusautomaatikas kasutatavad täiturmehhanismid, mis avavad ja sulgevad kütteringe, on aeglasetoimelised ja seega jätkub ülearu kõrge temperatuuriga vee ringlus põrandas veel mitu minutit pärast nende väljalülitamist, kuid see sõltub valitud automaatikasüsteemist.
  • Põranda temperatuur ruumides, kus inimesed pidevalt viibivad, ei tohiks normide kohaselt olla üle 29 ºC (ideaalseks loetakse 24-25 ºC), lühiajaliselt kasutatavates ruumides (vannitoad) kuni 33 ºC.
  • Küttevälisel ajal tuleks hoolitseda selle eest, et ringluspumbad ja jaotuskollektorite klapid kinni ei paakuks, selleks tuleks neid perioodiliselt sundkäivitada. Selle töö võib teie eest ära teha kvaliteetne põrandkütteautomaatika.
    Tehniline dokumentatsioon.