Radiaatorküte

Radiaatorküte on ilmselt lihtsaim moodus rajada küttesüsteem olemasolevasse või uusehitisse. Radiaatorid on teinud läbi tormilise arengu ja praegu võib ka kõige nõudlikum klient leida endale sobiva kujunduse ja lahenduse. Palju on räägitud radiaatorkütte mittesobivusest madalatemperatuuriliste soojusallikatega, kuid nii see kindlasti ei ole.

Kombineerides radiaatorkütet madalatemperatuurilise soojusallikaga, peab täpselt analüüsima radiaatorite mõõtmeid ja süsteemis ringleva soojuskandja parameetreid. Oskuslik kavand ehk projekt annab kombinatsioonis radiaatorküte – soojuspump hea ja energiasäästliku tulemuse.

Eriti tähelepanelik peab olema torustikmaterjali valikul ja dimensioneerimisel. Radiaatorkütte torustiku õige valik ja dimensioneerimine omavad tähtsust energia säästmisel. Oluline on ka torustiksüsteemide ühendusliitmike omapära ja nende asukoht konstruktsioonides. Kehv materjal süsteemis või halb liitmik võib rikkuda maja konstruktsiooni ja põhjustada suureulatusliku kahju. Kindlasti ei saa väita, et kõik torustiksüsteemid ja materjalid on võrdväärsed ning ei ole eriti tähtis, kus vesi voolab. Torustiksüsteemi valikul on oluline uurida, kas on olemas ja millised on tootja garantiitingimused. Parimad tootjad pakuvad torustiksüsteemidele kuni 10-aastast garantiid ja vähemalt 50-aastast kasutusiga. Torustiksüsteemi puhul on ka oluline jälgida, et osad omavahel sobiksid ja oleksid ühe tootja valikust või omaksid tootja heakskiitu. Kogemused näitavad, et odavaim lahendus ei pruugi alati olla odavaim.

Samuti ei ole vähemtähtis radiaatorite valik ning ka siin kehtib põhimõte, et kõige odavam ei pruugi olla kõige mõistlikum. Radiaatoritootjad investeerivad oma toodetesse vastavalt sellele, kus nende radiaatoreid rohkem kasutatakse. Eesti küttesüsteemides kasutatav soojuskandja ning tehnilised parameetrid ei sobi igale tootele ja radiaatoritüübile. Soovitatav on kasutada tuntud kaubamärke ja mitte eksperimenteerida.

Radiaatorküttesüsteemi heaks küljeks võib pidada kiiret reageerimisaega, mis võimaldab ruumi sisekliimat vastavalt vajadusele kiirelt muuta. Uuemad termostaadid on tundlikumad ja lubavad täpsemat ning efektiivsemat juhtimist ning energiakasutust.

Radiaatorkütte eelised ja puudused

• Võrreldes põrandküttega vajab radiaatorküte mõnevõrra kõrgemaid veetemperatuure (50–70 ºC), sest kasutatav küttepind on radiaatorite puhul väiksem. Vee pealevoolu temperatuuri saab korrigeerida, suurendades radiaatorite pinda. Küsimus on ainult selles, kas selleks jätkub piisavalt ruumi.
• Radiaatorkütte korral on ruumis olev õhk pidevas liikumises (liigub läbi radiaatori lae alla ja vastasseinapidi taas põranda pinna lähedusse jne) ning koos sellega hõljub õhus ka tolm, mille kättesaamine on üsna keeruline.
• Radiaatorid muutuvad ruumi kujunduselementideks. Kuna reeglina paigaldatakse radiaatorid suuremate soojuskadudega ruumi ossa (välissein ja aknad), siis seab see ka mõningaid piiranguid. Üsna sageli võime näha pilti, kus tänavalt paistavad läbi suurte klaaspindade radiaatorite mitte eriti atraktiivsed tagaküljed. Mis mõte on põrandani ulatuvatel vitriinakendel, kui nende ette paigaldatakse radiaatorid?

Nõuded ja soovitused radiaatorküttele

• Radiaatoreid ei ole soovitatav peita mööbli taha.
• Perioodiliselt tuleks radiaatoreid tolmust puhastada, sest tolm jääb ruumis hõljuma ja kõrgemate temperatuuride korral võib hakata radiaatori pinnal termiliselt lagunema.
• Radiaatorküte sobib hästi perioodiliselt kasutatavatesse ruumidesse (näiteks hotellide numbritoad), sest reageerimisaeg on lühike.
  Tehniline dokumentatsioon.